Kärbsed
Toakärbes
|
||
|
Meil on kõige levinum toakärbes, teda tuntakse kogu maailmas kui mustust ja haigusi levitavat putukat. Ta kuulub kõrgeltarenenud putukate rühma, lennuoskuselt võib teda aga võrrelda kaasaegsete lennukitega.
Toakärbes viibib kogu maailmas kõige meelsamini prügihunnikute ja kanalisatsioonitorude ligiduses. Teisi loomi inimtegevus ohustab, toakärbest aga abistab ning seetõttu ei pea ta oma tuleviku pärast muret tundma. Toakärbes pole võimeline toitu närima, kuna suiste asemel on tal imikärss. Seepärast sööb ta vaid vedelat toitu – selleks sobib imikärss väga hästi. Kärbeste toit – väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad – eksisteerivadki juba poolvedelal kujul. Laualt leitud suhkrukristallile peavad kärbsed aga kõigepealt sulge pritsima ja alles seejärel imevad nad tihket, ensüümide poolt lahustatud magusat vedelikku. On tavaline, et tahkele toidule sülje eritamisel oksendavad toakärbsed maost veidi poolseeditud toitu. See ongi peamine viis, kuidas kärbes mitmesuguseid haigusi levitab. Iga kärbes kannab pärast väljaheidetel või jätetel viibimist oma kehal umbes kuut miljonit mikroorganismi ning sooletorus veel 25-28 miljonit. Düsenteeriat ja muid sarnaseid haigusi tekitavad bakterid ei seedu kärbse sooltorus, vaid väljuvad sealt täiesti elujõulistena. Seepärast on võitlus toakärbsega ja hügieeninõuete järgimine väga olulised soolenakkuste ennetamisel. Toakärbse areng toimub täismoondega ning selle võib jagada neljaks faasiks. Areng algab viljastatud munarakust, millest koorub välja vagel, mis kasvab teatud suuruseni ning moodustab kookoni. Vagla ja valmiku üleminekuperioodi nimetatakse nukuks. Emane toakärbes muneb kõdunevale aluspinnale munad – 100-120 tükki korraga. Harilikult valib ta aluspinnaks seasõnniku. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Seejärel kooruvad munadest vaglad. Need on valget värvi, jalutud, värtnakujulised, eestpoolt kitseneva kehaga. Keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkumiseks. Edasine areng toimub pruunikas, paksude seintega tünnikujulises kookonis. Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub see kookoni esiotsas oleva raku katki, mis avab kookoni esiotsas asuva kaanekese. Kookonist väljub valmik, kes kohe pärast tiibade kuivamist laia maailma lendab. Troopikapiirkondades vältab kogu arengutsükkel nädalpäevad. Kuni õhutemperatuur alla 15º C ei lange, on kärbsed võimelised kogu aeg paljunema. Kui kärbsed, nende vastsed ning kookonid ei hukkuks, siis võiks ühe emakärbse ühe suve järglaskond küündida isegi kuni viie triljoni isendini. Toakärbes on inimesele järgnenud kogu planeedi ulatuses. Ta toitub muuhulgas kärbunud organismide jäänustest ja koos teiste kärbseliikidega mängib tähtsat rolli jäänuste lagundamisel. Ilma kärbeste ja nende sugulasliikideta oleksime roiskuvate jäätmete ja korjustega üle ujutatud. Toakärbsele sobivad igasugused orgaanilised ained ning kärbes ei tee vahet, kas on tagamist prügi, väljaheidete või inimese toiduga. Teda meelitavad ligi ka kanalisatsioonitorud, mis on paljudes maailma paikades tulvil kõiksugu soolenakkuste pisikuid. Neis piirkondades on tarvis käsitleda toakärbest nakkusi edasikandva loomana, kuna ta võib pisikutega nakatada ka inimese toidu. Arengumaades sureb igal aastal miljoneid inimesi tõsiste soolenakkuste tagajärjel. |
||
Kui kahtlustate, et Teil võib olla probleeme kärbestega, helistage 5151614 või täitke alljärgnev vorm, et saaksime Teiega ise ühendust võtta!