Prussakad
|
||
| Prussakad on varjulise eluviisiga putukad, päevavalguse kätte nad tavaliselt ei tule. Prussakate dieet on lai, nad võivad toituda nii loomsetest kui taimsetest produktidest, aga võivad kahjustada ka näiteks paberit ja nahkesemeid. Sõltuvalt temperatuurist võib emane prussakas elada kuni 10 kuud, isaste eluiga on tavaliselt lühem. Täiskasvanud prussakas on kuni 16 mm pikk ja kaalub kuni 0,1 grammi. Emased ja isased on väliselt üsna sarnased. Kõige lihtsam on emast isasest eristada siis, kui emane kannab tagakeha tipus munakapslit. Seda piklikku, pakikese taolist moodustist, milles on tavaliselt 20-45 muna, kannab emane peaaegu kuni munade koorumiseni, jättes selle alles siis kuhugile varjatud paika. Oma elu jooksul võib emane prussakas produtseerida 4-5, harvemini kuni 8 munakapslit. Juba 1-2 päeva pärast kooruvad munadest noored isendid, kellest 6-7 kestumise järel saavad valmikud. Areng munast valmikuni kestab 22 kraadi juures umbes pool aastat, kõrgematel temperatuuridel toimub aga märksa kiiremini. | ||
Harilik prussakas-Biatella germanica. Prussaka pikkus 8-13 mm,keskmine eluiga 2-4 kuud,järglaste hulk elu jooksul 12-240 tk. Pruunid,kaks triipu kehal,jookseb ja ronib,on öise eluviisiga.Armastavad sooja ja niiskust. Kõigesööja. Ameerika prussakas- Periplaneta americana. Ameerika prussaka pikkus on30-45 mm,keskmine eluiga12-18 kuud,järglasi elu jooksul 450-1200 tk,värvus läikiv punakas-pruun,jookseb.Elutseb põhiliselt keldrites,ehitistes,öise eluviisiga.Kõigesööja. Tarakan- Periplaneta orientalis. Tarakani pikkus20-25 mm,keskmine eluiga 5-6 kuud,järglasi elu jooksul 130-160 tk.Värvus tumepruunist-mustani,jookseb.Talub madalamaid temperatuure kui teised prussakad,sellepärast võib neid kohata ka välitingimustes,samuti öise eluviisiga ja kõigesööja. |
||
