Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest
hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Neil on enamasti suurepärane
varjevärvus, nende kohalolekut aga reedab vali siristamine. Need putukad kuuluvad
sihktiivaliste seltsi, mis hõlmab kokku 20 000 liiki. Sihktiivalised on tavalised kogu
maakeral, eriti ohtralt on neid troopikas. Tuntud taimtoiduliste liikide kõrval kuulub
sellesse rühma ka hulk tiivutuid, mulla sisse urge rajavaid liike. Leidub ka vees
elavaid ning lihatoidulisi sihktiivalisi Tirtsud Tirtsudel on väga suured silmad ning võimsad hüppamiseks kohastunud tagajalad. Nad söövad taimelehti haugates ja mäludes, kasutades oma külgsuunas liikuvate lõugade abi. Enamik liike sulandub taimestikuga ühte, ent mõningad mürgised troopikalised tirtsud on eredavärvilised, et vaenlasi hoiatada. Tirtsudel on lühikesed jämedad tundlad, erinevalt ritsikate pikkadest tundlatest. Ritsikad Nii nagu tirtsudel, on ka ritsikatel pikad tagajalad hüppamiseks ja mälumisaparaat taimelehtede söömiseks. Nad on enamasti aktiivsed öösiti ning orienteeruvad pimedas pikkade peenikeste tundlate abil. Tirtsud on taimtoidulised, ritsikad aga võivad mõnikord lisaks taimedele süüa ka loomi. Paljudel emastel ritsikatel on pikk muneti. Munemise ajal teeb ta taimekudedesse või pinnasesse iga muna jaoks eraldi augukese. |