Rotid
Rändrott ehk võhr
|
||
|
Täiskasvanud isendi kaal 300-500g, pikkus (pea ,keha) 19-25cm.saba pikkus15-22cm. Koonu kuju tömp,kõrvad väikesed,silmad väikesed,karvkate karm,pulstunud,selg pruun, kõhualune kollakas.Toitub 30g päevas,joob vett. Rändrott ehk võhr pärineb Hiinast, kust ta on levinud üle kogu maailma. Ka Eestis on rändrott laialt levinud, rohkemgi kui kodurott. Rändrott jõudis Eesti aladele eelmise sajandi keskpaigas. Pärast seda on ta koduroti välja tõrjunud ja muutunud ise tavalisemaks liigiks. Eristada ei ole tavaliselt neid kahte liiki just kerge. Kodurott on tavaliselt tumedam ja tal on pikemad kõrvad ja saba kui rändrotil. Ka iseloom on neil erinev. Kui kodurott on rahuliku loomuga ja taimtoitu eelistav, siis rändrott on agressiivne, eelistab süüa liha. Kui aga liha parajasti pole, siis ei ütle ta ka taimtoidust ära. Söövad nad üldiselt kõike, millest jõud üle käib. Vajaduse korral murtakse ka nõrgem liigikaaslane maha ja süüakse ära. Rändrotid elavad keldrites, pööningutel ja mujal, eelistatult inimese toiduvarude läheduses. Rändrotid poegivad aastaringselt. Tiinus kestab umbes kolm nädalat, mille järel sünnib tavaliselt 6...8 poega. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad kahe nädala vanuselt. Piima imevad kolm nädalat. Suguküpseks saavad noored rotid kahe kuu vanuselt. Rändrott elab keskmiselt kolm aastat. Inimese jaoks on rotid kahjulikud, kuna nad närivad oma pidevalt kasvavate hammaste kulutamiseks palju. Samuti rikuvad nad toiduaineid ja kannavad edasi haigusi. Võrreldes kodurotiga on rändroti poolt inimestele põhjustatud kahju väga suur. Rotte hävitatakse küll kõikvõimalike meetoditega aga suure kohanemisvõimega liikidena ei ole siiani need meetodid veel eriti suurt tulu toonud. |
||
| Kodurott Täiskasvanud isendi kaal 150-200g,pikkus 18-25cm,saba pikem kui keha ja pea. Kodurott on meil laiemalt levinud rändroti e. võhru lähedane sugulane. Neid omavahel eristatada ei ole eriti lihtne. Tavaliselt on kodurott tumedam ja tal on pikemad kõrvad ja saba kui rändrotil. Kunagi oli kodurott tavaline, viimasel ajal on ta aga üha haruldasemaks muutunud ning enamikust kohtadest hoopistükkis kadunud. Pärit on kodurott Indiast, kuid kaasajal on ta levinud peaaegu kõikjale. Kui ta esimest korda Eesti aladele jõudis, siis ei elanud siin veel ühtegi rotti. Kodurott levis kiiresti üle kogu maa ja muutus kõikjal tavaliseks. See juhtus kolmeteistkümnendal sajandil. Kaheksateistkümnendal sajandil jõudis kohale aga rändrott, kes on kodurotist agressiivsem ning asus kodurotti välja sööma. Seetõttu ongi kodurott kaasajal levinud peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Kodurott on hea ronija ja seepärast meeldib tal elada pööningutel, aitades ja mujal sellistes kohtades. Keldrit ta oma elupaigana aga väldib. Sööb ta kõike mida kätte saab aga eelistab taimtoitu. Poegivad kodurotid 2...6 korda aastas, tavaliselt märtsist oktoobrini. Heades tingimustes võivad nad aga ka aastaringi paljuneda. Tiinus kestab umbes kolm nädalat, mille järel sünnnib 7...12 poega. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad kahe nädala pärast ja piima imevad kolm nädalat. Suguküpseks saavad noored rotid kahe kuu vanuselt. Elab kodurott tavaliselt kolm aastat. Inimese jaoks on rotid kahjulikud, kuna nad närivad oma pidevalt kasvavate hammaste kulutamiseks palju. Samuti rikuvad nad toiduaineid ja kannavad edasi haigusi. Kuna kodurott on aga niivõrd haruldaseks muutunud, siis ei anna tema poolt tehtud kahju kuidagi võrrelda rändroti poolt tehtuga. |
||
